Vahel ma mòtlen, et Itaalias on vàhe neid asju alles jàànud, millega Belpaese yllatada suudab, aga ikka ei saa jàtta muhelemata, kuidas mòni asi on tàpselt nii itaaliapàrane, et kohe ongi nii.
Vòtame nàiteks eile. Roku tegi fettuccine pastat porcini seente ja tryhvliga (hissand ma ei taha kunagi itaalia restorani menyyd eesti keelde tòlkida!). No toormaterjali jài yle ja kuna ma ei nàinud, kuidas Roku seda pastat tegi, asusin juhtnoore pinnima. Dialoog kulges jàrgmiselt.
Mina: rààgi nyyd tàpselt àra, kuidas sa selle seente ja tryhvli osa tegid.
Roku: Imelihtne. Panin kyyslaugu ja seened pannile ning òliga praadisin.
M: vahi kui lihtne. Ja kui kaua sa praadisid?
R: nii kaua kuni valmis sai.
M: ahah…. aga kui kaua neil aega làheb tavaliselt, et valmis saada?
R: kui on valmis, siis on valmis. (tavaline itaalia vastus)
M: nojah aga ikkagi, palju aega làheb?
R: ma ei tea. kui valmis saavad, siis on valmis (tavaliselt itaallastega ma siit edasi pole enam saanud)
M: aga selles mòttes, et kas pigem 10 minutit vòi pigem pool tundi vòi veerand?
R: (peale pikka mòtlikku pausi) umbes veerand.
M: (mòttes) JEI!
Tegelikult see on nii lihtne retsept, et ma pàriselt ei tea, kuidas ma nii maitsva pastata seni oma elu elanud olen. Hetkel tegin nàiteks yhele nàljasele inimesele mòeldud hàsti suure portsu.
Vaja làheb:
ca 200 gr vàrsket pastat (tagliatelle vòi fettuccine)
3 kyynt kyyslauku
pool pakki kylmutatud porcini seeni (vbl on mingi 300 gr vist)
musta tryhvli… ee…. pyreed? “salsa al tartufo nero” on igatahes mul siin purgi peale kirjutatud
Ja nii kàibki:
1. pastavesi keema ja kui vesi keeb, siis pasta sisse ja edasi teate ise, mida pastaga teha
2. pannile tykeldatud kyyslaugukyyned, seened, heldelt òli ja natuke soola
3. pigem suure kui vàikese tule peal lasta praadida, ca 10 minutit làks, aga pàriselt on vist ikkagi nii, et peab vaatama, kas valmis on 🙂
4. kui seened on valmis, siis kurnatud pasta neile kaela valada, segada ja siis 2tl tryhvlipureed ka sisse
5. maitsestada peterselli ja musta pipraga
voila!
Teine Itaalia 
Mmmmm! Palun tee meile seda Hiiumaal ka 🙂
Ikka saab, kui head lapsed olete 🙂
mingi kastesarnane asi ei käi otsa veel ? 😛
Ei paistnud kyll kàivat.
ilmselt sa palju sùùa ei tee 🙂
vòi oled liig eestlane, et vaja mingit kellaajast tàpsust? ei teagi, mu emal kàib ka kòik sisemise kella jàrgi aga mu ema pole ka mingi eestlane ( kuigi oleks nagu)
Mul on kòik retseptid nii, et on valmis kui on valmis! Pastat ma ka kunagi kellaga ei vaata ja grammiga ei mòòda aga kòik saavad tàpsed portsud ja al dente 😉
Maitea… viimased paar aastat teen vàhemalt 2 korda pàevas syya. Enne seda kyll ei teinud.
Aga kuulsin hiljuti, et kondiitritel pidada kòik minuti tàpsusega toimuma ja kunagi nàiteks yks kondiiter, kes mulle oma imeliste saiakeste retsepti pàrandas, òpetas rangelt, et koostisosad mòòtku ma korralikult digikaaluga. See kòlas nii armsalt ja rahustavalt, et viib mòttele, et vbl ma olen peast kondiiter lihtsalt? Vòi mis kondiiter, Sveitsi kondiiter. Vot! 🙂
No kui sa seda toitu veel paarsada korda teed, siis oskad ütleda minutilise täpsusega… Aga üldiselt saab itaallastelt täitsa mõistlikke vastuseid, kui sa ei küsi “ja kui kiiresti valmis saab” vaid “kuidas sa tead, et on valmis”. Ilusad filosoofilised traktaadid kohe, värvist ja struktuurimuutustest ja suurusest ja lõhnast ja “tundest, mis hamba all tekib” ja kõigest muust, vastavalt toidu spetsiifikale. No ja aitab tegelikult 🙂
Pastat ma vaatan kellaga ainult siis kui köök on inimesi täis, osa räägivad ja osa üritavad minu töid ära teha, nii et sisemine rütm läheb käest.
Vot-vot, olen kysinud. A vbl ma suhtlen siin mingite piiratutega, sest traktaati pole veel tulnud. Ikka vastatakse, et “valmis on siis kui on valmis” vòi “tee ahjuuks lahti ja kui nàed, et on valmis, siis on valmis”.
Tegelikult on mul aga kahtlus, et tunnen isikuid, kes kohati ei taha oma retsepte jagada ja jàtavad meelega midagi mainimata. Rocco emaga tuli sellest ykskord juttu ja ta ytles ka, et meil on yhiseid tuttavaid, kes meelega retsepti valesti edasi annavad.
Palun parooli 🙂
porcini peaks kivipuravikud olema (ma olen oma elu jooksul pidanud vahel itaalia toidunimesid tõlkima).