Meanwhile..

Roomas askeldusterohkest elust naasesime hetkeks Abruzzosse, kus jàtkub sygisene vaikelu.

Francavilla rannad on puhkajatest tyhjenenud. Rannatoolid ja pàikesevarjud on kokku korjatud. Ainukesed inimesed, keda rannas kohtab, on kalurid, metalliotsijad ja koerajalutajad. Jei! Suvi on làbi ja koerad vòivad jàlle rannas kàia!

Leidsime vòimaluse ka vàikeseks jalutuskàiguks olustikus, mille nimetus on siinkandis stradine contadine. Pòllumeeste teerajakesed, mis mòeldud peamiselt traktoriga làbimiseks ja oliivide vòi viinamarjade juurde pààsemiseks. Viinamàed on selleks korraks hyljatud, sest saagikoristus on làbi. Oliividega hakatakse tegelema novembris:

 

Ma arvan, et Halloween on siinkandis nii populaarne yritus sellepàrast, et kòrvitsahooajaga seoses tuleb niikuini neid kerasid kuskil ju hoida, nii et miks mitte siis juba vàravapostil:

Tollo kylas elavat yks hàrra, kes kàivat majast majja ja lòikavat kòrvitsatele nàod pàhe. Jàrgmisel nàdalavahetusel proovin siis juba nàgudega kòrvitsaid jààdvustada. Ikka tingimusel, et jumal annab, ilusat ilma peab ja kuuseis pildistamist soosib.

Kusjuures, kas pole hàmmastav kui eestipàrast pilti Kesk-Itaalias teha 6nnestub:

 

S6numeid Roomast

Nyyh! Kuidas seda nyyd sònastadagi. Arvad, et teed plaane, aga siis teeb elu sinuga… oma plaane. Pikemalt detailidesse syyvimata annan siinkohal teada, et edaspidi hakkab ilmselt Roomast rohkem postitusi tulema kui mu koduregioonist Abruzzost. Siinkohal vòiks pikalt heietada teemal “mis on kodu ja kus on kodu”, aga las ta seekord jààda.

Mu esimene Rooma-kogemus, kokku 2 aastat, ei olnud just silmapaistvalt helge, mistòttu seekord ma erilisi illusioone ei olnud. Magamistoa aknast avanev vaade kinnitas veendumust, et kui sa pole just kontrollimatult rikas, ònnesàrgis syndinud vòi lihtsalt pimedusega lòòdud italofiil, pole Roomast erilist silmailu vòi helgust oodata.

Làhemal vaatlusel aga peab tòdema, et see kivisein on omal moel ysna vòluv. Tore on sumedal òhtul magamistoa aknal kòhutada ning imetleda seda vàrvide, trellide ja antennide kakofooniat. Kui taevas lillakaks ning seejàrel mustjaks siniseks tòmbub, syttivad kiviseina akendes kollased tulukesed, vàikesed inimesed òhtustavad, vaatavad televiisorit ja kòhutavad ròdudel. Ilmselt vahivad meie maja ja imetlevad seda vàrvide, trellide ja antennide kakofooniat.

Rooma on suur linn ja siin on kindlasti igasuguseid inimesi, aga viimastel pàevadel olen teada saanud, et siin elab vàhemalt yks romantik:

ja yks mees, kes esitleb end ausa itaallasena:

Viimane tekitab kysimusi. Nàiteks, kas pàriselt AUS inimene reklaamiks end ausana? Kas itaallane – ja eriti roomlane – usub itaallast, kes vàidab, et ta on aus? Madalad hinnad? Tavaliselt kvaliteetne tòò (ergo “aus maaler”) ja madal hind ei kài kokku. Yhesònaga, mina ei helistaks sellel numbril, aga kindlasti tuleb kuulutuse vàljamòtlejat kiita selle eest, et oskab eristuda.